10 nippi ergonoomilise töökeskkonna loomiseks!
Ohutu ja tevislik töökeskkond parandab efektiivsust. Iga ettevõte, hoolimata suurusest või tegevusalast, peaks püüdlema kõigile töötajatele ergonoomiliselt ohutu töökeskkonna loomise poole – see on ärile kasulik. Halb ergonoomia vähendab tootlikkust ning halvimal juhul võib viia vigastusteni.
Samas, ükskõik kui head töökeskkonda ettevõte ka ei kujunda, vastutab iga töötaja ise oma töökohal hea ergonoomia järgimise eest. Mitte ükski maailma ägedaim tool, laud ja muu varustus ei aita töötajat, kui ta oma laua taga küürus lösutab.
Siin on 10 nippi, mis aitavad luua tervisliku, tootliku ja ergonoomilise töökeskkonna.
1. HEA TÖÖASEND
Ükskõik, kas räägime tehase või kontori töötajatest, on esmatähtis tagada töökohal hea asend. Töötaja peaks saama seista või istuda neutraalses ja lõdvestunud asendis, mis tööülesannete täitmisel ei nõua keha pinges hoidmist või liigset upitamist.
Kontoritöötajad peaksid istudes hoidma käelabad, randmed ja käsivarred sirgelt ühel joonel ning paralleelselt põrandaga.
Pea peaks asetsema rõhtselt, vaadates otse, ilma paremale või vasakule kallutamata ning kehaga üldiselt ühel joonel.
Seismine on töökohal samuti soovitatav ning võib olla ergonoomiliselt kasulik, eeldusel, et töötaja seisab sirgelt, käed ja randmed neutraalses asendis. Seismine on hea vaheldus pikalt istumisele.
2. REGULEERITAVAD TOOLID JA LAUAD
Ettevõttel tasub hea töö- ja neutraalse kehaasendi tagamiseks soetada kvaliteetsed reguleeritavad toolid, mööbel ja seadmed. Mida enam võimalikke asendeid toolil ja laual on, seda paremini on neid kasutaja vajadustele võimalik kohandada. Mis puutub ergonoomiasse, siis üks suurus ei sobi kohe kindlasti kõigile.
3. SOBIV EKRAANI KÕRGUS JA KAUGUS
Kuvarid ja muud ekraanid tuleb asetada kasutaja silmade kõrgusele. Ekraani kasutamine ei tohi põhjustada pingeid kaelas ega sundida kasutajat silmi kissitama. Ergonoomia eeldab, et ekraani vaatamiseks ei pea kasutaja pead paremale, vasakule, üles või alla pöörama. Sama põhimõte kehtib nii tavapärasele ühe ekraani kasutajatele kui mitme ekraaniga töötavatele superkasutajatele.
4. KLAVIATUURI JA HIIRE ASEND
Ergonoomiat taga ajades need sageli ununevad, kuid klaviatuuri ja hiire seadistamine on neutraalse kehaasendi saavutamisel sama oluline kui tööasend. Kui hiireni ulatumiseks on vaja upitada või küünarnuki ja randme paralleelse asetuse reeglit rikkuda, kaob ka neutraalne asend. Sisendseadmeteni upitamine põhjustab liigset väsimust ning pikaaegsel kasutamisel ka vigastusi.
Klaviatuurid ja hiired tuleks asetada nii, et oleks võimalik säilitada neutraalne tööasend. Lisaks tuleb mõlemad seadmed kohandada kasutajale. See võib tähendada seadme kohandamist või eri kasutajatele erinevate seadmete soetamist. Võti on paindlikkuses!
5. KORDUVATE LIIGUTUSTE VÄHENDAMINE
Korduvad liigutused põhjustavad töökohal enamiku ilmnevatest luu- ja lihaskonna vaevustest. Ka ergonoomia põhimõtteid täiuslikult järgides põhjustab sama liigutuse uuesti ja uuesti tegemine pinget ja lõpuks ka vigastusi.
Parim viis seda vältida on vahetada ülesandeid. Ka lühikese aja vältel muu ülesande täitmine ja teise liigutuse tegemine vähendab ohtu pinges olevaid lihaseid vigastada.
Kui ülesannet ei ole võimalik muuta, tuleb aeg-ajalt töötada mõnes muus neutraalses asendis. Kontoritöötajad võivad näiteks sirge seljaga istumise vahetada seismise, tahapoole või ettepoole nõjatudes istumisega. Istumiskalde muutmine peaks olema piisav, et muuta ülesande täitmisel kasutatavaid lihaseid.
6. SEISMINE JA LIIKUMINEKontoritöötajale võib see olla kõige olulisem nõuanne – tõuse püsti ja liigu ringi. Täpselt nii lihtne see ongi. Töötajad peaksid kord tunnis püsti tõusma ja mõne minuti koridoris jalutama, käima jooki võtmas, aknast välja vaatama või tegema midagi muud, mis neid toolilt püsti ajaks.
Tööandjad ja juhid, kes sellist ergonoomilist käitumist maha laidavad, ei tea, millest nad räägivad. Pea meeles, tervislik töökeskkond on tootlik töökeskkond.
7. KESKKONNATINGIMUSED
Ergonoomiat silmas pidades kiputakse üldist töökeskkonda unustama. Sobiv valgustus, temperatuur, õhuniiskus ja meeldiv töökeskkond on ergonoomia puhul hädavajalikud.
Valgus ei tohiks arvutiekraanidelt peegelduda, mistõttu tuleb paljudesse töökohtadesse paigaldada mahedam valgustus.
Trükiste lugemiseks sobiv valgustus ei ole tingimata parim arvutiekraaniga töötamiseks.
Temperatuuri seadmine on veidi keerulisem, sest iga isiku eelistused on erinevad. Temperatuuri leidmisel tuleb siiski anda parim, et leida võimalikult paljudele sobivaim temperatuur. Luu- ja lihaskonna vigastuste vältimiseks tuleb eelistada soojemaid temperatuure.
8. RINGI VAATAMINE
Päev läbi arvutiekraani vaatamine võib põhjustada silmade märgatavat väsimust. Silmade pinge vähendamiseks peaksid töötajad umbes 10–20 minuti järel teadlikult ekraanilt mujale vaatama või suunama pilgu enam kui kuue meetri kaugusel asetsevale esemele. Näiteks kell seinal, puu õues – mis tahes silma jääb. Kaugel asetsevale asjale keskendumine võimaldab silmal kohaneda ning laseb lähedale vaatamise lihastel puhata.
9. ERGONOOMILISED ABIVAHENDID: JALA- JA PEATOED, DOKUMENDIHOIDJAD JA ISTEPALLID
Kontoritarvete tootjad on aastate jooksul välja töötanud ergonoomilisi abivahendeid, mis aitavad ettevõtetel ja töötajatel töökeskkonda paremaks muuta. Kui lauad ei ole reguleeritavad, võib lühemal inimesel olla kasu näiteks jalatoest.
Neil, kes päev läbi telefoniga räägivad, on käte vabastamiseks ja kaela säästmiseks vaja mikrofoniga kõrvaklappe. Isikud, kes trükiseid lugema peavad, vajavad tõenäoliselt (ning soovitavalt reguleeritavat) dokumendihoidjat ning ilmselt ka kohtvalgustit. Mõned inimesed eelistavad istepalli.
Mis puutub kontoriseadmetesse, peavad ettevõtted tegema kõik mõistliku, et muuta töökoht võimalikult tervislikuks ja ergonoomiliseks.
10. ABI OTSIMINE
Kui muu enam ei aita, peaksid töötajad ja ettevõtted hea ergonoomilise tava sisseviimiseks küsima professionaalset abi.
Suurematel ettevõtetel võiks olla ergonoomia kord ning määratud ka elluviimise eest vastutav isik. Kui töötajaid vajavad töökoha kujundamisel abi, tuleb neid julgustada temaga ühendust võtma.
Kui vastutav isik pole kättesaadav, peaksid töötajad rääkima oma juhiga ning paluma kohandatavaid töö- või abivahendeid, millega töökoht ergonoomilisemaks muuta. Ettevõtted, kellele on ergonoomia võõras, võiksid kaaluda pädeva konsultandi palkamist. Pikas perspektiivis võib see olla väike (ja kindlasti soodsam) kulutus, tagamaks töötajate parema tervise ja seeläbi tootlikkuse.
KAUGTÖÖTAJAD
Kaasaegse töökeskkonnaga võib kaasneda kaugtöö. Mujalt töötavale isikule võib osutuda võimatuks järgida töökohal kehtivaid ergonoomia põhimõtteid. Samas tasub ka kaugtöö puhul teha samme, et ajutine töökoht võimalikult ergonoomiliseks muuta.
Tuleks leida koht, kus on võimalik neutraalses asendis istuda või seista, kus on mugav temperatuur ja mõistlik valgustus.
Mujalt töötades tuleb järgida võimalikult paljusid ergonoomia põhimõtteid. Lõppude lõpuks, kui me seda ise ei tee, kes siis veel?
